Eesti riigiametnike täienduskoolitus on tunnistatud oluliseks probleemiks eriti seoses Euroopa Liidu seadustiku ehk acquis communautaire ülevõtmisega. Seadustik on sedavõrd keerukas, et nõuab ametnike teadmiste pide vat täiendamist nii Eesti kui ka Euroopa Liidu spetsialistide juhendamisel. Edasiste täienduskoolitusprogrammide ettevalmistamise üheks eelduseks on ülevaate tegemine Euroopa Liidu alase haridus- ja koolitustegevuse hetkeolukorrast ning Eesti inimpotentsi aalist selles kontekstis.

Sääraseid uurimusi pole seni Eestis tehtud, kui mitte arvestada Hollandi T.M.C. Asseri Instituudi poolt tehtud uuringut. Selles anti ülevaade Euroopa Liiduga seonduvatest kursustest Eesti kõrgkoolide õppekavades. Kuna uuring hõlmas kõik i Kesk- ja Ida-Euroopa ELi kandidaatmaid, jäi Eesti osa kahjuks pealiskaudseks. Lisaks on ülevaatest täielikult kõrvale jäänud näiteks täienduskoolitust pakkuvad firmad ning oma töötajaid koolitavad Eesti riigiorganid.

Riigikantselei Eurointegratsiooni büroo ja Eurouuringute Instituut viisid PHARE projekti toetusel 1998. aasta detsembris ning 1999. aasta jaanuaris läbi Eesti eurohariduse hetkeolukorda kaardistava uuringu. Selle abil taheti saada parem at ülevaadet Eesti eurohariduse hetkeolukorrast ning selgitada esmakordselt välja ka inimesed, kes omavad kompetentsi Euroopa Liidu asjades ning soovivad jagada oma teadmisi Eesti riigiametnike täienduskoolitusel.

Töö eesmärgiks oli luua andmebaas Eesti hariduslike ja täienduskoolitusega tegelevate institutsioonide ning potentsiaalsete ekspertide kohta Euroopa Liidu küsimustes. Kogutud materjal avaldati käesoleva aasta aprillis Eurointegratsiooni büroo eestvõttel kogumikuna "Eurokoolitus Eestis: lektorid ja haridusprogrammid".

Lisaks sellele püüdsime analüüsida hetkeolukorda Eesti eurohariduse vallas. Tahtsime selgitada välja kesksed probleemid ja võimalikud kitsaskohad. Pidasime eelkõige silmas Euroopa Liidu temaatika valdkondi, kus eksperte on vähem või pol e üldse. Nii näiteks ilmnes, et Eestist on lihtsam leida spetsialiste Euroopa Liiduga seotud poliitilistes üldküsimustes nagu EL ajalugu, institutsioonid, otsusetegemise üldmehhanism. Väga konkreetsetes tehnilistes asjus nagu näiteks standardiseerimine, t ransport ja logistika või kalandus oli eksperte napimalt.

Laiemaid Euroopa Liiduga seotud poliitilisi, majanduslikke ja juriidilisi õppeprogramme suudavad praeguse seisuga pakkuda Tartu Ülikool oma Euroteaduskonnas ja Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis Euroopa Integratsiooni Instituudis. Teistes kõrgkoolides on tavaliselt vaid üksikkursused või siis käsitletakse Euroopa Liidu küsimusi mõne üldisema loengukursuse, näiteks rahvusvahelise ärijuhtimise või rahvusvahelise õiguse raames. Seetõttu on paratamatud ka olulised erinevused pakutava e urohariduse tasemes.

Nii ELi ekspertide andmestiku kui ka EL-iga seotud õppeprogramme ja/või koolitust pakkuvate institutsioonide andmebaasi koostamisel lähtusime rangelt vabatahtlikkuse põhimõttest. Ilmnesid olulised vahed Eesti kõrgkoolide koostöövalmidus es. Mõningatest erakõrgkoolides oli väga raske kätte saada adekvaatset informatsiooni isegi mõne üksiku loengukursuse kohta. Mõningaid eksperte tuli veenda selleski, et andmebaasi kuulumine ei too neile kaasa mingeid otseseid kohustusi, küll aga võimalusi soodsateks tööpakkumisteks.

Me ei seadnud endale eesmärgiks hinnata ekspertide kompetentsi, vaid koguda neist esmane andmestik. Eesti euroekspertide kompetentsi hindamine peaks jääma nende institutsioonide ülesandeks, kellele andmebaas on andnud võimaluse leida tö öalaseid kontakte.

Tänu seatud eesmärgile ja valitud metoodikale õnnestus Eurouuringute Instituudil koguda esinduslik andmebaas 203 inimest ja 30 institutsiooni. See hõlmab enamikke Eestis euroharidust pakkuvaid haridus- ja koolitusasutusi ning pakub la ia valiku erinevate elualade spetsialistidest, kes omavad kompetentsi mõnes Euroopa Liiduga seonduvas kitsamas küsimuses.

Enamasti on tegemist kõrgkoolide õppejõudude ja valitsusasutuste ametnikega. Leidub ka koolitus- ja konsultatsioonifirmade töötajaid, teadlasi, juhtivaid ajakirjanikke, aga ka mõned Riigikogu saadikud. Samas on selge, et Euroopa Liidu i nstitutsionaalse reformi, idasuunalise laienemise ja seadustiku täiustamisega seotud probleemidering muutub üsna kiiresti. Seetõttu peaks kõnealuse andmebaasi haldamine olema pikemaajaline andmete pidevat kaasajastamist nõudev protsess. Ka andmebaasis kaj astuvate spetsialistide teadmised vajavad pidevat täiendamist.