Küsitluse uskumatud andmed

Balti riikide ühtsusest ja koostööst rääkivad poliitikud peaksid teadma, et näiteks Eestis peetakse Leedut üheks maa suurimaks vaenlaseks. See pole nali ega provokatsioon. Hiljuti teatas Eesti suur im päevaleht "Postimees", et läbiviidud sotsioloogilise küsitluse andmetel pidasid Eesti elanikud oma maa suurimaks vaenlaseks Venemaad ja selle järel Leedut ning L ätit. Küsitluse läbiviinud Tartu sotsioloogid põhjendavad sellist olukorda konkurentsiga Euroopa Liidu küsimustes, kuid Leedu Tallinna esinduse töötajad hindavad seda kui mõningate ebasõbralike poliitikut e tegevuse loomulikku tagajärge. Eesti parlamendi liikmete küsitlemine ei paku ses suhtes midagi uut. Leedu ja Eesti suhteid nimetatakse jätkuvalt headeks. Kuid nimekad sotsioloogid ja politoloogid märkavad kahe riigi vahelises koost&o uml;ös tõsiseid probleeme, milles süüdistavad mõlemaid pooli.

 Leedu diplomaadid on juba pikemat aega eestlastele ette heitnud, et need, reklaamides laialt oma maa majanduslike reformide edusamme, pilkavad igati Leedu mahajäämust. Kui algas diskusioon Euroopa Liitu astumise teem adel, muutusid vähesedki Leedut puudutavad kirjutised Tallinna pressis negatiivseteks. Esimene avalik konflikt tekkis läinud suvel Tallinnas, kui tänu Leedu ja Eesti delegatsiooni erinevatele seisukohtadele, ei suudetud Balti Nõukogu istungil vastu võtta ühtki otsust. Leedu diplomaate šokeeris see, kui eestlased, tundes, et tänu edukalt loodud image’ile hinnatakse neid Euroopa Komisjonis kõrgemalt, ütlesid lahti leedulaste ettepanekust suhelda Euro opa Liiduga üheskoos. Kuid eestlased, kes kartsid oma maa image’it kahjustada, süüdistasid koostöö soovimatuses valelikult leedulasi.

Konkurents Euroopa Liidu küsimustes kasvas paari kuu eest üle diplomaatiliseks skandaaliks, kui eestlased esitasid Euroopa Komisjonile kaebuse, milles nimetatakse Leedu majanduslikku ja poliitilist olukorda välisinvesteer ingute seisukohalt ebasoodsaks. Eesti välisministeeriumile lähedases ajalehes "Eesti Päevaleht" nimetati Vilniuse poliitikat skisofreeniliseks ja Leedut Euroopa Liitu astumise su htes kõlbmatuks maaks.

Nagu teatas Tartu ülikooli sotsioloogiste uurimuste firma direktor Arvi Uustalu, on selliseid küsitlusi juba mitmel korral läbi viidud. Leedu ja Läti on alati olnud vaenlaste nimestikus kohe pärast Venemaad. Uustalu ei näe ette konflikti sündimist Balti riikide vahel, kuigi tunnistab, et varem Leedut ja Lätit vaenlasteks pidavaid eestlasi eriti tihti ette ei tulnud. Vastajad, motiveerides oma negatiivset suhtumist naabritesse, tõid p&ot ilde;hjuseks Leedu vaenuliku reaktsiooni Euroopa Liidu otsusele kutsuda ühinemisläbirääkimistele üksnes Eesti.

Eesti Leedulaste Seltsi juhatuse liikmed vaidlevad vastu sotsioloogilise küsitluse tulemustele, osutades faktile, et nemad saavad eestlastega hästi läbi. Kuid ka nemad tunnistasid, et kui Leedu ajakirjandus kirjutab E estist roosades värvides, siis Eesti ajakirjandus kasutab Leedust kirjutades pigem musti värve. Samas meenutatakse, et seltsi eksisteerimise 10 aasta jooksul pole organisatsioonile veel ruumegi pakutud. Eesti leedulased kritiseerivad poliitikute mitteametlikke väiteid, justkui poleks Leedu ja Eesti tänu ajaloolistele, usulistele ja etnilistele erinevustele kunagi olnud lähedased ega saa seda iialgi olema. Leedulased peaksid üksnes temperamendi poolest olema slaavlastele l&aum l;hedasemad, kuid muus suhtes on nad eestlastele sarnased.

Suurim Balti ühtsuse pooldaja Eesti parlamendis, politoloog professor Toomas Alatalu väidab, et nõrgas koostöös tuleb süüdistada kõiki kolme Balti riiki, kuid kõige enam siiski Eest it. Kui Eestis asuti läbi viima laialdasi majandusreforme, hakkasid Eesti poliitikud Alatalu meelest oma naabreid ignoreerima. Oma eripära rõhutamise ametlikuks ettekäändeks oli asjaolu, et Leedus ja Lätis valitsesid endise d kommunistid, Eestis seevastu oli võimul esimene mittekommunistlik valitsus terve endise Nõukogude Liidu territooriumil. Parempoolsete vaadetega endine peaminister Mart Laar hirmutas korduvalt Eesti parlamenti Leedu "kommunistliku saatusega ". Alatalu väidab, et Eesti on ignoreerinud Algirdas Brazauskase soovitusi luua oma maa image’it teisi alandamata ja on siiani kasutanud just vastupidist taktikat. Samas on ka Leedu ja Läti aidanud kaasa Balti koostöö nurjamisel e: 1995. aastal Riias peetud Balti Assamblee istungit boikoteeris Leedu peaminister Sleževičius ja 1996. aastal sõitis Läti peaminister Vilniuse üksnes oma tervitusi üle andma, sest sel ajal tülitseti agarasti merepiir i küsimustes. Leedu ja Eestis delegatsioonid olid eelnevalt kokku leppinud, et enne Amsterdami tippkohtumist informeeritakse teineteist oma sammudest, kuid pärast konflikti Balti Nõukogus, ei teinud seda enam ükski peaministritest.

Üks olulisemaid Eesti parempoolseid poliitikuid (ning Leedu suhtes üsna negatiivselt häälestatud) endine peaminister Mart Laar väidab, et kritiseerides Balti koostöö paljasõnalisust, taotles ta üksnes positiivseid eesmärke - viia see sõnadelt reaalsete tegudeni. Tema sõnade kohaselt on ühiseid ettevõtmisi takistanud majanduslik eraldatus, kuigi suhted Leeduga on üldiselt head. Parempoolse Isamaaliidu liider Toivo Jürgenson, kes alles hiljuti kuulutas, et Leedu majandus on ikka veel kaks korda halvemal järjel kui Eesti majandus, ei näe praegu samuti Leedu ja Eesti suhete halvenemist, pidades suhteid pigem sõbralikeks. Reformierako nna esimees Siim Kallas nõustub samuti mõttega, et konkurents Euroopa Liidu küsimustes, võib eestlasi mingil määral häälestada Leedu vastu, kuid samas pole ka võimalik seda vältida – nii tähts as asjas üritavad kõik näida parematena ning oma naabrile tähelepanu mitte pöörata, sõltumata suhete tegelikust iseloomust.

Leedu diplomaadid väidavad, et Eesti poliitikas on hakatud tegema vahet Balti riikide vahel: suhted Leeduga on külmad, suhted Lätiga seevastu tunduvalt soojemad. Tallinna pressis pole tigedaid kirjutisi Läti aadr essil ja Eesti välisminister peab loenguid Riia ülikoolis, tema Läti kolleeg aga Tartus. Parlamendi väliskomisjoni esimees Eino Tamm tunnistab, et suhted Riiaga on tõepoolest paremad kui suhted Vilniusega. Lätis on palju Ee sti ärimehi, ja samas ei reageerinud Riia ka nii valuliselt Euroopa Komisjoni otsusele kutsuda läbirääkimistele üksnes Eesti. Eesti Euroopa Nõukogu delegatsiooni juht Kristiina Ojuland väidab, et on täiesti loomul ik, kui ühtedele naabritele pööratakse rohkem tähelepanu kui teistele, kuid õnneks pole Leedu täielik isoleerimine mõeldavgi. Kaebus Leedu vastu polnud küll ilus tegu, kuid seda pole mõtet ka üledram atiseerida, sest mõlemad pooled on teinud ebaõnnestunud käike. Välisministeeriumi poliitilise osakonna asekantsler Mart Laanemäe ei pea kaebust üldsegi ebasõbralikuks žestiks. Ta väidab, et Põhjamaade eeskujul püüdleb ka Eesti Balti riikide suurema majandusliku koostöö poole, kuid seejuures ei pruugi poliitilised suhted Läti ja Leeduga olla alati ühesed. Ka politoloog Alatalu arvab, et Eesti suuremat huvi Läti vastu tingib Lääne initsiatiiv teha tihedamat koostööd mittekodanike probleemi lahendamisel, mida Leedul teatavasti pole.

Sotsioloog Aare Kasemets, kes töötab analüütikuna Riigikogu kantseleis, leiab, et tendentslik kriitika pole poliitikas sugugi süütu mäng, sest võib luua negatiivse stereotüübi. M&o tilde;ned aastad tagasi loodi Soomes stereotüüp, et kõik eestlased on kurjategijad, mida viisavaba režiimi vastased püüdsid ka kogu aeg rõhutada. Soome ajakirjandus kirjutas eestlase kuritegudest alati esiküljel , kuigi soomlaste endi seaduserikkumisi tuli ette sagedamini ja need oli reeglina ka jõhkramad. Ka Šveitsis kirjutati üksvahe ebaobjektiivselt itaallastest, sest sealsed radikaalsed poliitikud süüdistasid sissesõitnuid tö öpuuduse suurenemises. Lühikese ajaga muutusid kõik Itaaliat käsitlevad kirjutised selgelt iroonilisteks. Kasemets põhjendab ajakirjanike tendentslikkust asjaoluga, et need üritavad rahuldada lugejate uudishimu ja selle k audu tõsta ajalehe tiraaži. See pole loomulik rahva suhtumine teise rahvasse, pigem asjasthuvitatud majandus- ja sõjandustegelaste ning poliitikute poolt peale surutud stereotüüp, mis pikema aja jooksul võib suhtumist o luliselt muuta. Olukorda võivad mõjutada kultuurisuhted, majanduslike edusammude propageerimine, tõepärane informatsioon.

Provokatsioonid pole välistatud

Balti riikide ainukese Tallinnas asuva geopoliitiliste uuringute keskuse ( Mõeldud on Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi juures asuvat Eurouuringute Keskust -- Mait Talts) professor sotsioloog Aksel Kirch vä idab, et poliitilist olukorda Balti riikides mõjutavad ka suurriigid ja rahvusvahelised korporatsioonid. Venemaa pole kunagi varjanud kavatsusi säilitada oma mõju selles regioonis. Ka viimase aja Riia sündmused on toimunud just vas tavalt Moskva jõupingutustele. Seetõttu on võimalik, et nii kaebus Leedu aadressil kui ka taktitud kirjutised ning sotsioloogiline uuring on inspireeritud välise jõu poolt. Kirchi arvamuse kohaselt on Balti riikide vahelis tes suhetes palju ebaselget – näiteks see, millist muljet avaldab Läänele koostöös KGB-ga süüdistatud Eesti president Lennart Meri või Leedu suutmatus kontrollida oma piiri Venemaaga. Lääneriigid on &uum l;hemõtteliselt teatanud, et neile lähenemise eelduseks on kontrolli omamine oma idapiiri üle ja majanduse liberaliseerimine. Kirch arvab, et leedulaste ebaselge positsioon neis küsimustes on toonud kaasa Eesti poliitilise eliidi pet tumuse Balti koostöös.

Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut on läbi viinud Balti riikide poliitilise eliidi küsitluse. Aksel Kirchi sõnul ilmneb sellest üsna selgelt, et Leedu ja Läti juhid elavad ikka veel rahvarinnet e aja romantilistes meeleoludes. Lääneriikidelt oodatakse abi nagu messialt. Kuid tänapäeva maailm on tegelikult ülimalt praktiline, egoistlik ja hüved peab igaüks endale ise kätte võitlema. Leedu poliitikud on korduvalt süüdistanud Eestit liigses kiirustamises, kuid Geopoliitiliste uuringute keskuse juhi arvates samas ka igati ignoreerinud Tallinna kogemust. Leedulased solvusid, kui Euroopa Liidu laienemisläbirääkimistele kutsuti &uu ml;ksnes eestlased, kuid seda oleks pidanud ette nägema ning läbirääkimisteks varem valmistuma. Kui Eesti läbirääkimised tänu Leedu vastutöötamisele ebaõnnestuvad, siis võidab sellest k&otild e;ige enam ikkagi Venemaa.