"Lietuvos rytas" 12. märts 1997
Giedre Bradauskiene"Lietuvos rytase" erikorrespondent Tallinnas
Eesti majanduse olukord on suurepärane, kuid mitte lootusetu. See tuntud majandusteadlase M. Bronsteini fraas on eestlaste seas jõudnud tekitada suurt pahameelt. Eestlaste vaimustumisest oma maa majanduslikest edusammudest luuakse juba Eestiski anekdoote.
Kelle näitajad on paremad?
Leedu statistikaameti (Statistikos departamentas) andmeil, suurenes Leedu sisemajanduse koguprodukt eelmisel aastal 3,5 %, Eestis samal ajal vaid 2,5 %. (1994. aastal suurenes see näitaja Leedus 1 %, Eestis vähenes 2,7 %). Käesolevaks aastaks planeerivad eestlased 4 %-list sisemajanduse koguprodukti tõusu. Ka inflatsioon oli läinud aastal Leedus väiksem (13,1 %) kui Eestis (14,8 %). Tööpuudus oli Leedus eelmisel aastal peaaegu kolm ko rda suurem (6,2 %) kui Eestis (2,2 %), kuigi jaanuari kuus kasvas see näitaja Eestis 4,6 %-ni, Leedus jäi aga praktiliselt samaks. Otseste välismaiste investeeringute tase Leedus ulatub 450 milj. USD-ni, Eestis 700 milj. USD-ni, olgugi, et läinud aastal ei investeeritud Eestisse peaaegu üldse, aga Leedus kasvasid välisinvesteeringud 1995. aastaga võrreldes kaks korda. Minimaalpalk on Leedus 75 USD, Eestis 53 USD, kuigi Eestis on kõrgem keskmine palk - 232 USD (L eedus vaid 172 USD).
Ka väliskaubanduse defitsiidi näitajad ei ole tegelikult eestlastele sugugi soodsad. Leedu väliskaubanduse saldo oli eelmisel aastal negatiivne 1,125 miljardi USD ulatuses (neljandas kvartalis 428,5 miljonit USD), aga pea aegu kolm korda väiksemas Eestis on see näitaja - 1,129 miljardit USD (neljandas kvartalis 384,5 miljonit USD). Läinud aastal eksportis Leedu kaupu 3,3 miljardi USD eest (904 milj. USD neljandas kvartalis), Eesti ainult 2,1 miljardi USD ees t (592 miljonit USD neljandas kvartalis). Import kasvas vastavalt 4,4 miljardit USD (1,33 miljardit USD neljandas kvartalis) ja 3,2 miljardit USD (979 milj. USD neljandas kvartalis). Eestlased on leedulastest ees mitmesuguste maksekaartide hulga poolest: Leedus kasutab neid 23 400 inimest, Eestis 398 800 elanikku. "Visa" kaarte on Leedus müüdud 7240, Eestis 49 200. "Eurocard/Mastercard'e" kasutab praegu 6 700 eestlast ja 970 leedulast.
Inetu pardipoja hirm
Eestiski naljatatakse, et eestlased peavad kõiki lõuna pool asuvaid riike vaesteks, rikkamad riigid asuvad Eestist üksnes põhja pool. Üks diplomaat rääkis kujuka loo Prantsusmaa reisilt tagas i pöördunud Eesti ärimehest. "Arvasin, et Prantsusmaa on lõunamaa, aga ilmnes, et ka arenenud maa," ütles ta prantsuse diplomaadiga mõtteid vahetades tunnustavalt. "Enese ülehindamine on üks eestlaste põh ilisi rahvuslikke iseloomujooni," märkis ühe Eesti telejaama produtsent Kuldar Elberg (Kulderis Elborgas). Leedu saadik Eestis Halina Kobeckaite avaldas seevastu arvamust, et eestlased hindavad ennast, oma tööd ja keskkonda kõrg elt, omavad initsiatiivi, ei karda vastutust, samas on nad ka veendunud, et lõpuks tuleb kõik iseendal ära teha. Võrreldes Eestit Leeduga märkis H. Kobeckaite, et Eestis on kõrgem teeninduskultuur. Siinsed investeerim is- ja maksupoliitikat reguleerivad seadused pole muutunud nende vastuvõtmisest alates, mis on lihtsustanud tunduvalt välismaise kapitali Eestisse tulekut.
Soomlased täidavad riigieelarvet
Leedu saadiku sõnade kohaselt on Eesti majanduspoliitika tunduvalt liberaalsem kui Leedu majandus. Eesti on kaotanud tollimaksud Lääne kaupadele, mis on avanud neile vaba juurdepääsu Eesti turule. Suurt tu lu saab riigieelarve turismilt - iga aasta saabub siia vähemalt 4 miljonit soomlast, kasvõi paariks päevaks niisama ringi vaatama. Isegi talveperioodil täituvad hotellid reedeti siia nädalalõppu veetma saabunud soome perekondadega.
Vanaaegses stiilis sisseseatud restoranis "Kuller" maksab suur veiselihapraad 90 krooni (30 litti), seaküljed seentega 65 krooni (21,7 litti), pool liitrit "Saku" õlu 20 krooni (peaaegu 7 litti), 80 grammi California veini " Paul Masson" 15 litti. Kohvi saab vanalinnas juua 4-8 krooni eest.
Vanalinnast kaugemal erineb pilt Vilniusest vähe: tänavad on katki, auklikud, laiuvad suured lombid. Autod pritsivad porise veega täis mitte ainult möödakäijaid, vaid ka tänaväärsete majade e simese korruse aknaid (linnas on liikumiskiirus alandatud 50 kilomeetrini tunnis).
Kauplusse sisenedes tuleb mainida sedagi, et aktsiooni "Eelista eestimaist" all pakutava kauba hulka on sattunud lisaks Eesti kaubale ka neile lähedase kvaliteeditasemega Soome kaupu. Eesti päritolu laste jope maksab 1020 kroo ni, laste särgid - 160, kampsun - 270 krooni.
Eraraadiojaama "Radio 100" ajakirjanik Aleksandr Tsukerman mainis, et Leedu nime seostatakse siin tihti Poolaga ning Leedu image'iks on suurte korvidega pungil täistopitud kottidega poristes autobussides Vilniuse turgudele r eisivad kotikaupmehed. Tema sõnade kohaselt huvitab eestlasi praegu kõige enam Leedu väärtpaberiturg.
Leedu Eesti
Sisemajanduse koguprodukt 7,2 4,17 (miljardit USD)
Sisemajanduse koguprodukti kasv 3,7 2,5 (%)
Sisemajanduse koguprodukt 4800 4350 ühe elaniku kohta (USD)
Tööpuudus (%) 6,2 2,2
Inflatsioon (%) 13,1 14,8
Eksport (milj. USD) 3279,7 2084
Import (milj. USD) 4404,5 3213
Kaubandusbilanss (milj. USD) -1124,8 -1129
Otseseid välisinvesteeringuid 450 700 (milj. USD)
Maa ametlikud välisvaluuta 788,8 605 (milj. USD)
reservid
Välisvõlg (milj. USD) 1194 420